Virtsu sadama ajalugu

Esimesed teadaolevad andmed Suurest väinast üleveol pärinevad aastast 1459. Selles mängis suurt osa Virtsu mõis (Werder).

Ühendusepidamiseks oli eriline laevatüüp, väina uisk. See oli lai, suhteliselt väikese süvisega 10-12 m pikkune pealt lahtine purjepaat.

Korrapäraseks muutus ülevedu väinadel samaaegselt regulaarse postiühenduse korraldamisega saarte ja mandri vahel. Ühendusepidamine mandri ja Muhumaa vahel oli 17.sajandil tehtud ülesandeks Virtsu sadamas asunud kõrtsile. Põhjasõja järel algas posti- ja reisijateveo korraldamine ja postijaamade võrgu väljaarendamine. Uisk randus praeguses kalasadamas, kust algas jäätrass.
Virtsu postijaama ehituse aasta ei ole täpselt teada, kuid peale see taastati 1822. aastal.
Seda aega iseloomustab laul: "Ilm on nii paks ja udune, ei uisk läe täna Muhusse. Uisk seisab sildas, härg on sees ja kapten kõnnib kõrtsi ees."

Suures väinas oli kaks uisku, üks seisis Virtsus, teine Kuivastus. Sadamaks oli merre ehitatud kuni 7 (2,13 m) jala sügavuseni ulatuv puusild, mida tormid ja jää alatasa lõhkusid.

1888.aastal alustas Virtsu ja Kuivastu vahel sõite esimene aurulaev "Sirius", millele lisandus 1902. aastal jäälõhkuja tüüpi aurulaev "General Surovtsev". Viimane pidas ühendust kuni 1918.aasta lõpuni, mi vene väed ta karile ajasid.

30.ndateks aastateks kujunesid välja kindlad laevaliinid mandri ja saarte vahel, kuid liiklust takistas sadamate väike sügavus. Oma tähtsuse säilitas talvel jäätee. Üleväinavedu läks Sergo ja KO kätte, liinil olid laevad "Rudolf", "Viire". Sadam viidi üle praegusesse asukohta.

Teise Maailmasõja järgsel ajal tõusis Virtsu sadama osatähtsus. Sadam kuulus Tallinna Merekaubasadamale. Vahetult peale sõda tegid vedusid mootorlaev "Merkur" ja praamlaev nr.1.

1955.aastast oli käigus reisilaev "Morjak". 1956. aastal tuli ühendust pidama uut tüüpi praam-jäälõhkuja "Sõprus", millele järgnesid "Suurupi", "Severodvinsk", "Viimsi".
Sadama kaisid pikendati, ehitati juurde parvlaevakai, süvendati akvatooriumi. 1982.aastal sai valmis uus sadamahoone.
Praam-jäälõhkuja "Tehumardi" töölerakendamisega 1974.aastal tagati ilmastikust sõltumatu ühendus Virtsu ja Kuivastu vahel.

1994.aastal anti Virtsu sadam EV Teede-ja Sideministeeriumi poolt moodustatud RAS Saarte Liinid haldamisele. Laevaühendust teostab AS Saaremaa Laevakompanii. 1997.aastal toodi liinile tänapäeva nõuetele vastav parvlaev "Regula".

Alates sellest on rekonstrueeritud kaisid, paigaldatud uued kaldarambid. 1999.aastal süvendati jahisadama akvatooriumi ja paigaldati ujuvkaid. 2000.aastal sadama territooriumi laiendati ja sadam sai uue valgustuse ja liikluskorralduse.