Triigi sadama ajalugu

Kohanimi Triigi pärineb 16. sajandist tookordse maaomaniku Michel Stricki perekonnanimest. Varem nimetati siinset randa Feckerort, mis oli ka Triigi mõisa saksakeelne nimi. Kohapealses rannas paiknes ka mõisa paadisadam.


Saaremaa ja Hiiumaa vahelist ühendust üle Soela väina peeti aga põhjapoolsemast Soela sadamast, kus asus ka 19. sajandi lõpul rajatud merepäästejaam. 20. sajandi alguses peatusid reisi- ja kaubalaevad lahel, Triiginina läheduses. Nendega peeti rannast ühendust paatidega.


Laevade sildumise jaoks sobiva sadamasilla rajamist Triiginina poolsaare idaküljele kavatseti 1912. aastal, mis aga Esimese maailmasõja tõttu edasi lükkus. Uuesti alustati sadama ehitamisega 1923. aastal. Olulisemad vesiehitustööd tehti 1925- 1926, mille järel algas ka sadamast rannasõidu laevade regulaarne liiklus. Metsaveo aluseid lastiti lahel.


Triigi sadam sai ühendussillaks Hiiumaaga ja Leisi, Pärsama ning Valjala valla põllumajandussaaduste väljaveo kohaks. 1931. aastal tehti siin süvendustöid, rajati uus tamm ja sild ehitati laiemaks ning pikemaks. Samal aastal veeti Triigi sadamat ühendavatel rannasõiduliinidel 1014 tonni kaupa ja 2300 reisijat. 1940. aastaks suurenes kaubaveo maht 8500 tonnini.

 

Teise maailmasõja järel oli sadam saartel asuvate sõjaväeosade ühendussadamaks Hiiumaaga ja kaotas oma suletuse tõttu rahvamajandusliku tähtsuse. Näiteks veeti 1953. aastal sadama kaudu ainult 600 tonni kaupa. 1960-ndatest kuni 1980-ndate aastateni kasutasid sadamat Saarte kõrgepingevõrkude ujuvvahendid. Inimeste vedu oli range piirikaitse režiimi tõttu piiratud.

 

1987. aastal taastati sadama kaudu väikeujuvvahendite abil reisiliiklus. 1993-1994. aastail sadam rekonstrueeriti ja süvendati sobivaks parvlaeva liikluseks ning rajati sildumiskohad purjejahtidele. 1995. aastal avati parvlaevaliin Triigi-Orjaku, mis nüüdseks on arenenud seoses Sõru sadama süvendamise ja laiendamisega laid-tüüpi parvlaeva teenuse kaudu aastaringseks Triigi-Sõru liiniks. See sai võimalikuks tänu sellele, et aastatel 2003 – 2004 sadam veelkordselt AS Saarte Liinid poolt rekonstrueeriti. See on ühtlasi ka saarte majanduse integreerumise tee. Ja osa turismiteest Via Insula tulevikuprojektis.