Sõru sadama ajalugu

20. sajandi algusaastail Tärkma üleveokoht Saaremaale likvideeriti, sest Sõrule ehitati sild. Silduda said ainult paadid ja väga madala süvisega laevad. Saaremad ankrustusid kagus reidil.
1927.-29.a. talvel tegid kohalikud talumehed sillale uuenduse ja seda heategevuslikus korras.
1935.a. täiustati silda veelkord, samuti kohalike meeste poolt.
1941.a. oktoobris ehitasid dessantväelased puust maabumissilla, mis öö jooksul eelväepoolt Sõrule ujutati ja sillapikenduseks pandi, et dessant maabuda saaks.
1949.a. moodustati ka Sõrul kalurikolhoos, kuid paadidja kalatöötlemine oli Müürivahes, Võrgupüügilt saadud kala töödeldi Sõru-Andrese rehetoas ja Kalda aidas.
1953.a. alustati Sõru sadamasse kalatsehhi ehitamist. Kalapüügil tulid kasutusele seisevnoodad ("Sõru kaluril" 28 kalapaati ja 13 seisevnoota).
1955.a. hakatigi Sõru kalatootmistsehhis kala töötlema (massilise kalapüügi aastad).
1956.a. kevadel kaevati sadamakanal, mille rahastasid:
1. Hiiumaa Kalakombinaat.
2.ENSV Mootorkalapüügijaam (Üleliiduline asutus, millele allusid kõik kalurikolhoosid).
3. "Sõru Kaluri" Sõru brigaad. (58 kalurit)
1961.a. kevadel ühinesid Hiiumaa viis kalurikolhoosi üheks suureks nim. "Hiiu Kalur." Püügibrigaadid jäid endiselt väikesadamatesse, kuid juhtimine koondus Suursadamasse.
1983.a. oli Sõru sadamas 2 kakuaampaati, 2 lappajat ja 3 väikest paati.
1984. lõpetas Theodor Pruul kaluritöö ja läks pensionile.
1987.a. alustati individuaalsadamaosa süvendamist. 1988.a. lõpetati.
1996-1998 taastati sadamakaid.
1998. kevadel süvendati sadama laevateed.
1999.a. süvendati ka kanalit.