Kihnu sadama ajalugu

Liivi lahe kahel suuremal, Kihnu ja Ruhnu saarel pole ajalooliselt arvestatavat sadamat olnud. Põhjuseks on saartel sobivate lahtede puudumine ja kivikaride- ning leetseljandikkude rohke madal rannameri. Kalapaadid tõmmati lautritesse, väiksemad purjelaevad veeti vintsidega kalide peal maale või seisid külaaluse ranna lähedal ankrul.

 

Kihnu laevad seisid talvel saare idaranna läheduses niinimetatud Silla augus või Manija saare lähedal, Sitna lõpus, kus kevadel jää ei triivinud. Teatavasti loeti enne Esimest maailmasõda Kihnu laevaomanikel 66 purjelaeva, enamik neist kiviveo alused. Eesti iseseisvumise järel oli neist järel vaevalt pooled. Ülejäänud uputati sõja ajal Kura kurku saksa sõjalaevade sissetungi blokeerimiseks. Omatarbeliste vedude osatähtsus oli Kihnus ka väike. Vajalikud puude-, heina- ja muud raskemad veod sooritati talvel jääteega üle Kihnu väina, Laoküla Torila nukist Manija saarele ja sealt otse Kihnu. Suvel käidi suurel maal paatidega vastupidises suunas.


Oma sadama ehitusega tehti algust Esimese maailmasõja ajal. 1927. aasta Eesti lootsiraamatus on kirjas üks paadisild Lemsi küla lähedal neeme nukal ja teine, väiksem sild saare lõunaneemel, tuletorni juures. Maaga peeti ühendust Lao kalaranda, või suuremate paatidega otse Pärnu, kuhu oli mereteed 45 kilomeetrit.


Saare elanike peamiseks sissetulekuks loeti tulu kalapüügist ja merest tõstetud raudkivide vedamisest ning müügist sadamalinnadesse. 1934. aastal elas Kihnus 1056 inimest, 1970 loeti elanikke 846 ja aastal 1993 oli neist järel 546. Ometi taastati Kihnu vald ja iga omavalitsuse mureks on ka kohalike liiklusolude parandamine.


Kolhooside ajal, kui kalapüügiks hakati kasutama suuremaid traale, asuti saarel paadisadamat süvendama ja sildu pikendama. Lemsi ranna Saaru kala vastuvõtu- punkti sadamast , Kihnu idaküljel, väljatõstetud pinnasest pikendati tammi mere poole, mis sai aluseks tulevasele reisisadamale. Ka mandri pool vajati lähimat sadama paika, et mitte kulutada merel paadiga Pärnu sõitmiseks kolme- nelja tundi. !972. aastal alustati Lao paadisadama lähedal, Torila otsast 800 meetri pikkuse teetammi ehitamist Munalaiule, et siia ehitada mandripoolne sadam. Kihnu kalurikolhoosi liitmine Pärnu Kaluriga nurjas kavatsuse. Tormine meri lõhkus hiljem suure osa ehitatud tammist. Laevaliikluseks hakati hoopis kohendama Kihnu sadamat et see kõlbaks suurema parvlaeva sildumiseks.

 

1987. aastal alustaski parvlaev Sõprus vedusid Pärnu ja Kihnu vahel. Suurele kolhoosile, mille keskus asus Pärnus oli selline lahendus mugavam.